20 aprillil 2026 külastasid 7A, 8E ja 8A klassi õpilased etendust „Pessi ja illuusia“ Jõhvi teatris „Lepatriinu“ (Hariduse 3). Teatrisse mindi ühiselt jalgsi, mis lõi juba enne etendust mõnusa ja ootusäreva meeleolu.
Sel päeval esinesid laval külalised Tallinnast — teater „Draakonipesa“, kes tõi vaatajateni poeetilise ja sügava lavastuse, mis räägib usust, inimlikkusest ja hoolivusest.
Lavastus põhineb soome kirjaniku Yrjö Kokko loomingul ning keskmes on küsimus: kas haldjad on olemas? Vastus ei ole otsene ega lihtne. Lugu viib vaatajad sõja-aegsesse maailma, kus külmas ja karmis reaalsuses hakkavad „haldjad“ ilmuma kui sümbol sellele, mis aitab inimesel jääda inimeseks — usk, kaastunne ja armastus.
Nagu etenduses kõlas: kui sa neisse usud, siis nad on olemas. Need, kes ei usu, võivad muutuda külmaks ja halastamatuks. Haldjad aga toovad endaga kaasa hoolivuse ja inimlikkuse. See mõte puudutas ka noori vaatajaid ning pani neid kaasa mõtlema.
Lavastus on seotud nimega Rein Agur (s. 1935) — silmapaistev lavastaja ja uuendaja, kes on rikastanud nukuteatri väljendusvõimalusi ning aidanud avada uusi viise, kuidas nukud saavad edasi anda sügavaid tundeid ja mõtteid. Tema loominguline lähenemine oli tuntav ka selles etenduses: nukud ei olnud pelgalt tegelased, vaid kandsid endas elavaid emotsioone.
Õpilastele jäi meelde lavastuse eriline atmosfäär — vaikne, mõtlik ja samas väga mõjus. Muusika, liikumine ja visuaalne keel lõid terviku, mis pani kaasa elama ja järele mõtlema.
Teatrikülastus pakkus mitte ainult kultuurielamuse, vaid ka võimaluse arutleda oluliste teemade üle. „Pessi ja illuusia“ tuletas meelde, kui tähtis on säilitada endas headus ja hoolivus ka keerulistes olukordades.
